[EKS] Eesti keele sõnaraamat

heitma 1 läbi õhu viskama, hooga kuhugi paiskama
▫ Reelika tegi hoogsalt sporti: tõukas kuuli ja heitis ketast.
▫ Ta heitis täringut kaks korda.
■ järsku liigutust tegema, järsu liigutusega mingisse asendisse viima
▫ Mees heitis pea teatraalselt kuklasse ja sulges silmad.
2 kuhugi või mingisse olukorda siirduma või toimetama; (mingisse asendisse) laskuma
▫ Ta otsustas pikali heita ning veidi magada.
▫ Selle tobeda naljatembu eest ei tohiks teda suvaliselt vangi heita.
■ kellegagi liituma või ühinema (ka abiellumise kohta)
▫ Ma otsustasin matkagrupis mahajääjatega mesti heita.
▫ Laupäeva öösel kavatseb Tartu Ülikooli botaanikaaias paari heita kaks noort inimest.
3 endast välja saatma või kiirgama (hrl valgust, helki, varju)
▫ Päike heidab kiiri läbi männilatvade.
▫ Kontori laes olevad lambid heidavad hõõglambile omast valgust.
4 midagi vahele või vastu ütlema, lühidalt lausuma
▫ „Sa vingerdad ja ajad rumalat juttu,” heitis Lii tüdinult.